| avaleht | eesti | english | deutsch | suomi | français | русский |

| abi | saada kiri |

sõna
keel
 
A B C D E F G H I J K L M N O P R S Š Z Ž T U V W Õ Ä Ö Ü 

Kokku: 215 sõna

identifikaator » üks v mitu märki, mida kasutatakse andmeelemendi vm objekti tuvastamiseks v nimetamiseks; võib tähistada ka objekti teatud omadusi

idioomisõnastik » mingi keele püsiühendeid jm omapärasusi seletav ja/või tõlkiv sõnaraamat

igavene kalender » kalender, mis oma seadistusega v tabelite kaudu võimaldab leida suvalisele kuupäevale vastava nädalapäeva

ikonograafia » maastike, isikute, sündmuste vms kunstiliste kujutiste (maal, skulptuur, foto vm) loetlemine, kirjeldamine, uurimine; vastav bibliograafia, nimestik, loetelu

ikoon » ekraanil kuvatav graafiline sümbol, mida kasutaja saab teatud funktsiooni v tarkvararakenduse valimiseks osutada seadisega, nt hiirega

ikoonima » akent ikooniga asendama

illegaalne trükis » ebaseaduslikult trükitud ja levitatud trükis

illuminaator » vanade käsikiriraamatute ja inkunaablite kaunistaja

illuminatsioon » käsikiriraamatute ja inkunaablite kaunistamine värviliste initsiaalide ja joonistustega

illumineeritud käsikiri

illustraator » raamatu vm teksti juurde illustratsioone valmistanud kunstnik, illustreerija

illustratsioon » teksti selgitav v kaunistav pilt, joonis, foto vm

illustratsioon » Bibliograafiaüksuses esinev diagramm, joonis, pilt vm graafiline kujutis. (ISBD)

illustratsiooni allkiri » seletus illustratsiooni juures

illustratsioonide loetelu » illustratsioonide nimestik raamatu alguses v lõpus

illustreerija » raamatu vm teksti juurde illustratsioone valmistanud kunstnik, illustreerija

illustreerima » teksti illustratsioonidega varustama

illustreeritud eesleht » illustratsioonidega vm kunstilise kujundusega eesleht

illustreeritud kaas

illustreeritud väljaanne » illustratsioonidega väljaanne

ilmuma » trükisena vm kujul üldsusele kättesaadavaks jõudma

ilmumisaasta » teaviku ilmumisaja aastanumber

ilmumisaastata » lüh s.a.; teavikul puudub ilmumisaasta ja seda pole võimalik olnud kindlaks teha

ilmumisaeg » teaviku ilmumise aeg, tavaliselt märgitud ilmumisaastana, vahel ka kuu v kuupäevana

ilmumisallikas » väljaanne, millest pärineb artikkel vm analüütilise kirje objekt

ilmumisandmed » andmed teaviku ilmumiskoha, -aja, väljaandja, trükisel ka trükkimise kohta

ilmumisandmete ala » kirjeala, mis sisaldab teavet väljaande ilmumiskoha, -aja, väljaandja, ka trükkimise kohta

ilmumise lõpetanud väljaanne

ilmumiskohata » lüh s.l., i.k.; teavikul puudub ilmumiskoht ja seda pole võimalik olnud kindlaks teha

ilmumiskoht » teose ilmumise koht

ilmumissagedus » ajavahemik perioodikaväljaande numbrite ilmumise vahel, nt kord kuus, 2 korda aastas

ilmumissagedus » Jadaväljaande ilmumise intervall, nt päev, nädal, kuu, aasta. (ISBD)

iluinitsiaal » dekoratiivse kujundusega algustäht, kasutatud eriti vanades raamatutes

ilukirjandus » sõnaline kunstilooming

iluköide » kaunilt kujundatud köide

ilutäht » kunstiliselt kujundatud täht

iluväljaanne » kaunilt kujundatud trükis

imitatsioon » originaaldokumendi koopia, mille valmistamise eesmärgiks ei ole olnud selle esitamine originaalina

MÄRKUS: kohandus "Säilituskorralduse sõnastikust"

import » andmete võtmine teisest süsteemist v rakendusest

impressum » trükise tootmistehniline andmestik toimetajate, trükkimise, formaadi kohta

imprimatur (lad) » trükkimiseks antud luba v vastav märkus käsikirjal v korrektuurpoognail

incipit (lad) » algab, siit algab - keskaja käsikirjade ja trükiste algusvormel

indeks » liigitussüsteemis liigile omistatud tinglik leppemärk

indekseerima » andmebaasi registrit koostama

indekseerima » 1. raamatut, andmebaasi vms registritega varustama 2. liigitustabelite järgi liigiindeksit määrama ja seda teavikule või bibliokirjesse märkima 3. teavikute sisu ja vormi kokkuvõtlikult mingis indekseerimiskeeles väljendama (liigitama ja/või märksõnastama)

indekseerimiskeel » teaviku sisu või vormi iseloomustamiseks loodud tehiskeel, nt UDK, Eesti üldine märksõnastik

index librorum prohibitorum (lad) » keelu alla pandud raamatute nimestik, mida paavsti kantselei pidas aastatel 1559-1966, sisaldas umbes 5000 nimetust

indikaator » numbriline, sümboliline või sõnaline väljend, mille kaudu iseloomustatakse tegevusi, sündmusi, objekte või isikuid kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt nende väärtuse hindamise eesmärgil

[EVS-ISO 11620:2015]

indikaatorsüsteem » laenutussüsteem, mille puhul laenutusandmed kantakse laenutusindikaatorisse

indikatiivkirje » kirje, mis sisaldab minimaalseid andmeid teaviku kohta (autor, pealkiri, ilmumisandmed)

indikatiivreferaat » lühireferaat, mis esitab kõige olulisema refereeritavast

individuaalabonent (van) » üksikisik, kes laenab raamatukogust teavikuid

individuaalarvestus » arvestus üksikteavikute kaupa inventariraamatus, arvestuskataloogis, arvutifailis jm

individuaalautor » teaviku kirjeldamisel autoripealdises märgitav isik, kes on loonud teose kas üksi v koostöös teistega

individuaallaenaja » üksikisik, kes laenab raamatukogust teavikuid

individuaallaenutus » laenutus üksikisikule

info » tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks

info hankimine » informatsiooni otsimine kõigist kättesaadavatest infoallikatest ja –kanalitest. Info hankimine keskendub lehitsemisele, hankimise ühe osa moodustab infootsing.

info õigsus » informatsioonile antav hinnang korrektsuse, tõesuse, täpsuse jt tunnuste alusel

infoajastu » 1980ndatega alanud aeg, mida iseloomustab info- ja sidetehnoloogia kiire areng ning informatsiooni tähtsuse kasv ühiskonnas

infoallikas » allikas informatsiooni saamiseks või infootsinguks (nt ajakiri, andmebaas, spetsialist vm)

infoanalüüs » andmete ja infovoo ning -ressursside süsteemne uurimine eri aspektide ja osade vaheliste seoste ja ilmnevate seaduspärasuste kindlakstegemiseks

infoartefakt » artefakt, mille peamiseks funktsiooniks on informatsiooni jäädvustamine ja vahendamine, nt trükis, dokument, pilt, film, auvis

MÄRKUS: kohandus "Säilituskorralduse sõnastikust"

infobülletään » väikese mahuga (perioodika)väljaanne jooksva informatsiooniga

infoedastus » võrgu kaudu info edastamine ühest terminalist teise

infohaldus » infojuhtimise valdkond, mis tegeleb organisatsiooni andme- ja dokumendihalduse süsteemide ja infoturbega

infojuht » kooli infosüsteemi haldamise ja arendamisega ning IKT tugiteenuste pakkumisega tegelev spetsialist. Sageli kasutatakse ka organisatsiooni kommunikatsioonispetsialisti tähenduses.

infojuhtimine » informatsiooni hankimise, korraldamise, töötlemise, säilitamise, kättesaadavaks tegemise ja jagamise protsesside juhtimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks ja väliskeskkonna teguritega kohanemiseks

infokadu » infootsisüsteemis leiduvatest relevantsetest andmetest leidmata jäänud osa

infokanal » vahend informatsiooni edastamiseks

infokandja » andmekandja, millele on jäädvustatud informatsioon

infokasutaja

infokeskkond » erinevatel kandjatel informatsioon ja seda koguvad, töötlevad, salvestavad ja vahendavad isikud, organisatsioonid ja süsteemid

infokeskus » infoteenuseid osutav asutus või selle üksus

infokiirtee » 1990ndatel kasutusele võetud termin, mis tähistas elektrooniliste võrkude kogum, mis võimaldab kiiret infoedastust ja -kasutust riistvara ja võrgutehnoloogia vahendusel

infokirjaoskus » võime tunnetada infovajadust ning infot efektiivselt ära tunda, kätte saada, hinnata ja kasutada

MÄRKUS 1 Kirjaoskus minimaalsel tasemel lugemis- ja kirjutamisoskuse tähenduses on infokirjaoskuse põhialus.

MÄRKUS 2 Hõlmab oskust kasutada infole juurdepääsuks ja info kättesaamiseks infotehnoloogiat.

[EVS-ISO 16439:2016]

infokirjaoskus » teadmised ja oskused, kuidas infovajadust tunnetada, informatsiooni tulemuslikult otsida, kriitiliselt hinnata ja valida ning eetiliselt ja õiguslikult kasutada

infokorraldus » infojuhtimise valdkond, mis tegeleb organisatsiooni andme- ja dokumendihalduse süsteemide ja infoturbega

infokäitumine » infoallikatest infokanalite kaudu informatsiooni hankimise, kasutamise ja edastamisega seotud tegevuste kogum

infolaud » infoteenindaja töökoht

infoleht » väikese mahuga (perioodika)väljaanne jooksva informatsiooniga

infolett » infoteenindaja töökoht

infomüra » otsinguprotsessi käigus saadud mitterelevantsed andmed

infondus » informatsiooni kogumise, töötlemise, säilitamise ja vahendamise valdkond

infonõudlus » väljendatud vajadus informatsiooni järele

infooskus » oskus informatsiooni otsida, esitada, analüüsida, levitada jne

infootsikeel » tehiskeel jäädvustatud informatsiooni kirjeldamiseks ja otsimiseks, nt UDK, Eesti üldine märksõnastik

infootsikeel » otsingute tehiskeel, mis on sageli kombineeritud indekseerimiskeelest ja tarkvarasüsteemi menüüdest või käskudest

infootsikäitumine » mingi eesmärgi saavutamiseks vajaliku informatsiooni iseseisva, toetatud või juhendatud otsimisega seotud tegevuste kogum

infootsing » süsteemne tegevus kindlate tunnustega informatsiooni leidmiseks, kasutades abivahendina arvutit. Otsing on seotud andmebaasidega ja sinna sisestatud teabega ning seda teavet otsitakse kasutamise eesmärgil.

infootsisüsteem » infotöötlussüsteem informatsiooni säilitamiseks ja vajaliku kiireks leidmiseks

infoplahvatus » algselt trükiste, tänapäeval kõigi teavikute arvu ülikiire kasv

infopoliitika » riiklik tegutsemine informatsioonile juurdepääsu võimaldamiseks teatud piirkonnas või riigis

infopunkt » Infoabi pakkuv väike infokeskus, nt turismiinfo punkt, äriinfo punkt. Tegemist võib olla ka infootsingut võimaldava seadmega.

infopädevus » teadmised ja oskused, kuidas infovajadust tunnetada, informatsiooni tulemuslikult otsida, kriitiliselt hinnata ja valida ning eetiliselt ja õiguslikult kasutada

infopädevus » võime tunnetada infovajadust ning infot efektiivselt ära tunda, kätte saada, hinnata ja kasutada

MÄRKUS 1 Kirjaoskus minimaalsel tasemel lugemis- ja kirjutamisoskuse tähenduses on infokirjaoskuse põhialus.

MÄRKUS 2 Hõlmab oskust kasutada infole juurdepääsuks ja info kättesaamiseks infotehnoloogiat.

[EVS-ISO 16439:2016]

infopäring » infonõue, millele vastamine eeldab raamatukogu personalilt ühe või enama infoallika tundmist ja/või kasutamist (trükised ja muud teavikud, andmebaasid, raamatukogu enda ja teiste asutuste kataloogid)

MÄRKUS 1. Kohandus standardist ANSI/NISO Z39.7-2004.

MÄRKUS 2. See võib hõlmata ka infoallikate soovitamist, tõlgendamist ja kasutusõpetust.

MÄRKUS 3. Üks infopäring võib sisaldada mitut küsimust.

MÄRKUS 4. Küsimus võib olla esitatud isiklikult, telefonitsi, postiga, faksiga või elektrooniliselt (e-posti, raamatukogu veebisaidi jt võrgusidevahendite kaudu).

MÄRKUS 5. Töökorraldusalaseid küsimusi (töötajate või ruumide otsing, küsimused lahtiolekuaegade või seadmete, nt lugejaprinterite või arvutiterminalide kasutamise kohta jms) ei arvestata selle jaotise alla (vt jaotist 2.2.13).

[EVS-ISO 2789:2014; EVS-ISO 16439:2016]

en: EVS-ISO 2789:2014
fr: ISO 2789:2013, https://www.iso.org

infopäring » sõnaliselt väljendatud infovajadus, mis esitatakse infoteenuse pakkujale või sisestatakse automatiseeritud infosüsteemi otsiaknasse

inforessurss » ühiskonnas sihipäraseks kasutamiseks loodud dokumentides jäädvustatud informatsioon; laiemalt hõlmab ka indiviidide teadmisi, kogemusi ja professionaalseid oskusi

informaatika » teadus, mis hõlmab meetodite ja tehniliste lahenduste loomist informatsiooni töötlemiseks; varasemal ajal ka infoteadus

informaatikateadlane » arvutipõhise infotöötlusega tegeleva teadusvaldkonna uurija

informatiivbibliograafia » bibliograafia, mille esmane ülesanne on ilmunud raamatute, artiklite jms tutvustamine lugejaile

informatiivreferaat » üksikasjalik referaat, mis esitab refereeritava töö meetodid, probleemid, järeldused jne

informatiseerimine » inforessursside loomine, säilitamine, vahendamine ja kasutamine, mis rajaneb info- ja sidetehnoloogia rakendamisel

informatsioon » tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks

informatsioonindus » informatsiooni kogumise, töötlemise, säilitamise ja vahendamise valdkond

informatsiooniteooria » informatsiooni kvantitatiivsete omadustega tegelev teadusharu

infosisu

infospetsialist » informatsiooni kogumise, töötlemise, säilitamise ja vahendamisega tegelev, sellekohase väljaõppe saanud töötaja

infostrateegia » tegevuskava ühiskonna või organisatsiooni informatiseerimiseks

infosüsteem » informatsiooni kogumise, säilitamise ja väljastamise vahendite kogum; põhiosad on infokogum (andmebaas), töötluseeskirjad (programmid) ning tehnilised vahendid (riistvara)

infotalitus » infoteenuseid osutav asutus või selle üksus

infotarbija

infotaristu » inimesed, protsessid, menetlused, vahendid, rajatised ja tehnoloogiad, mis toetavad informatsiooni loomist, kogumist, töötlemist, kasutamist, edastamist, säilitamist ja hävitamist

infotarve » inimtegevuses tekkinud vajadus saada informatsiooni

infoteadis » vastus päringule

infoteadlane

infoteadus » sotsiaalteadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja kasutamist, selgitades välja gruppide ja indiviidide infopädevuse, infovajaduse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu tegureid ja seaduspärasusi sotsiaal-kultuurilises kontekstis. Hõlmab ka raamatukoguteaduse, raamatuteaduse, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteaduse

infoteenindus » ühekordsele või pikemaajalisele infovajadusele vastav informatsiooni pakkumine ja inforessursside kättesaadavaks tegemine

infoteenindus » päringutele vastamine ja nõustamine info- ja dokumendiasutuse poolt vastusena päringule

[ALLIKAS: ISO 5127:2001, määratlus 5.5.06]

[EVS-ISO 2789:2014; EVS-ISO 16439:2016]

en: EVS-ISO 2789:2014
fr: ISO 2789:2013, https://www.iso.org

infotehnika » informatsiooni automaatse töötluse ja edastuse meetodid ja menetlused

infotehnoloogia » informatsiooni automaatse töötluse ja edastuse meetodid ja menetlused

infoteooria » informatsiooni kvantitatiivsete omadustega tegelev teadusharu

infotöö » informatsiooni kogumise, töötlemise, säilitamise ja vahendamise valdkond

infotööstus » elektrooniliste andmete ja teadustehniliste toodete valmistamine, müük, vahendus ja neid puudutavad teenused

infotöötaja » infotööga tegeleja

infotöötlus » süsteemne operatsioonide sooritamine informatsiooniga

infotöötlussüsteem » ühest või mitmest andmetöötlussüsteemist jt seadmetest, nt büroo- ja sideseadmetest koosnev süsteem, mis sooritab infotöötlust

infovaegus » infovajadust rahuldava informatsiooni puudumine

infovahendus

infovajadus » inimtegevuses tekkinud vajadus saada informatsiooni

infovajak » infovajadust rahuldava informatsiooni puudumine

infovoog » informatsiooni liikumine algpunktist lõpp-punkti

infovõrk » infotöötlussüsteem, milles informatsiooni töötlus ja jagamine toimub hajutatult andmesidevahenditega ühendatud sõlmedes

infoväljaanne » vahendusinformatsiooni avaldav väljaanne

infoväärtus » väärtus, mis on seotud dokumentides leiduva informatsiooniga ja selle kasutamisega uurimisallikana

MÄRKUS: kohandus "Säilituskorralduse sõnastikust"

infoühik » informatsiooni hulga mõõtühik, nt bitt

infoühiskond » informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond

inglise brošüür » brošeerimisviis, mille puhul trükita paberkaantele pannakse ümber trükitud kaaneümbris

initsiaal » nime esimene täht; ka peatüki, lõigu, luuletuse vm esimene täht

inkunaabel » trükikunsti leiutamisest kuni aastani 1500 (incl.) trükitud raamat, v.a plokiraamat. Ka kaardid enne 1550. aastat.

inkunaabliteadus » raamatuteaduse osa, mis uurib inkunaableid ja XV saj trükikunsti

INS-klahv » klahv, mida kasutatakse lisamis- ja asendusrežiimi ümberlülitamiseks

installeerima » riistvara üles seadma ja arvutisüsteemi ühendama; tarkvara töökeskkonda paigutama ja häälestama

installeerimisprogramm » tarkvara installeerimist automatiseeriv programm; sageli rakendusprogrammiga kaasas olev utiliit

instruktsioon » eeskiri mingi töö tegemiseks v ülesande täitmiseks

instseneering » jutustava teose (romaani, jutustuse) töötlus draamavormiks

integraallülitus » pooljuhtmaterjali tükike, mis sisaldab omavahel ühendatud elektroonilisi elemente

integraalteenuste digitaalvõrk » tehnoloogia, mis võimaldab edastada kõnet, videot ja andmeid digitaalsete sideliinide kaudu

integreeritud raamatukogusüsteem » raamatukoguautomaatika süsteem, mis koosneb suhteliselt iseseisvatest alamsüsteemidest e moodulitest mingi tegevuste rühma jaoks

intellektika » tavaliselt informaatika haruks loetav interdistsiplinaarne valdkond, mis käsitleb mudeleid ja süsteeme selliste ülesannete täitmiseks, mida üldiselt seostatakse intellektiga, nt arutlemine ja õppimine

intellektitehnika » tavaliselt informaatika haruks loetav interdistsiplinaarne valdkond, mis käsitleb mudeleid ja süsteeme selliste ülesannete täitmiseks, mida üldiselt seostatakse intellektiga, nt arutlemine ja õppimine

intellektuaalne omand » üldmõiste, mis tähistab õigusi inimese loometegevuse tulemustele (kunsti- ja kirjandusteostele, kaubamärkidele, leiutistele jm)

intellektuaalomand » üldmõiste, mis tähistab õigusi inimese loometegevuse tulemustele (kunsti- ja kirjandusteostele, kaubamärkidele, leiutistele jm)

interaktiivne kompaktketas

interaktiivne laserplaat

interaktiivne raamatukoguteenus » sotsiaaltarkvara hõlmav raamatukogu võrguteenus, mis hõlbustab teabe kahesuunalist vahendamist kasutajate või kasutajate ja raamatukogu vahel

et: EVS-ISO 2789:2014
en: EVS-ISO 2789:2014
fr: ISO 2789:2013, https://www.iso.org
de: ISO 2789:2003, http://www.din-term.din.de

interaktiivne režiim » tööviis, mille puhul vahelduvad kasutaja sisestused ja arvutisüsteemi reaktsioonid; kasutaja saab süsteemilt pidevat tagasisidet

Internet » ülemaailmne võrgustik, mis kasutab andmeedastuseks ühtset protokollistikku

internet » marsruuterite kaudu ühendatud võrkude kogum

Interneti-aadress » Internetis kehtiva protokolliga määratletud aadress, mis identifitseerib ühe arvuti

Interneti-kaubandus » arvutivõrgu kaudu toimuv kaubandustegevus

Interneti-seanss » ühekordne Interneti kasutamine raamatukogu andmesidevõrgu vahendusel raamatukogu arvutitöökoha või kasutaja isikliku arvuti kaudu raamatukogu ruumides

MÄRKUS 1. Interneti-seansse saab arvestada vaid juhul, kui kasutaja on end registreerinud või autentinud.

MÄRKUS 2. Pääs Internetti kasutaja isikliku arvuti (nt sülearvuti või pihuarvuti) kaudu raamatukogu WiFi-võrku raamatukogu sees kasutades tuleb arvestada ja märkida eraldi.

[EVS-ISO 2789:2014; EVS-ISO 16439:2016]

en: EVS-ISO 2789:2014
fr: ISO 2789:2013, https://www.iso.org

interoperaablus » funktsionaalüksuste võime omavahel suhelda, programme täita v andmeid teisaldada nii, et kasutaja ei pea tundma nende üksuste eriomadusi

interpunktsioon » kirjavahemärkide tarvitamine lauseis ja lausete vahel

intervjuu » ajakirjandusžanr, milles käsitletakse teemat küsimuste ja vastuste vormis

intervjuu » suulise küsitlemise meetod, mille puhul info jõuab intervjueeritavalt intervjueerija või uurijani

MÄRKUS 1 Meetod annab tulemuseks otsese reaktsiooni küsimustele, vastupidiselt kirjalikele küsimustikele ja enesehindamisele (enesevaatlusele).

MÄRKUS 2 Intervjuud jagunevad vastavalt intervjueeritavate arvule individuaalintervjuudeks ja grupiintervjuudeks.

MÄRKUS 3 Intervjuu võib olla struktureeritud, poolstruktureeritud või struktureerimata.

MÄRKUS 4 Poolstruktureeritud ja struktureerimata intervjuusid respondentide grupiga nimetatakse tavaliselt fookusgrupiintervjuudeks.

[EVS-ISO 16439:2016]

intranet » firma- või asutusesisene kohtvõrk, kus kasutatakse Internetiga ühilduvaid protokolle ja programme

inventarinumber » üksikteavikule inventeerimisel omistatav järjenumber (inventariraamatus, arvutifailis)

inventarinumbriline paigutus » paigutus inventarinumbrite järjestuses

inventariraamat » arvestusdokument (arvutifail) teavikute üksikarvestuseks

inventariraamat » kõikide tulmete register kronoloogilises korras

inventeerima » teavikuid inventariraamatus (arvutifailis) registreerima nende varaliseks arvestamiseks ja inventarinumbri omistamiseks

inventuur » raamatukogus arvele võetud teavikute olemasolu kontroll

inventuuriakt » ametlik dokument kogu kontrollimise kohta

inversioon » ümberpööre, ebaharilik sõnajärjestus, nt märksõna kujul "keemia, anorgaaniline"

investeeringutasuvus » raamatukogu majandusliku kogukasu ja investeeritud vahendite summa suhe

MÄRKUS 1 Investeeringutasuvus arvutatakse tavaliselt rahandusaasta kohta, jagades eelarvestatud majanduskasu raamatukogu kogukuludega.

MÄRKUS 2 Investeeringutasuvuse saab arvutada nii kogu raamatukogu kui ka ühe kindla teenuse kohta.

[EVS-ISO 16439:2016]

irdeksemplar » komplektist lahus üksik eksemplar: irdköide, irdanne, irdnumber, irdvihik

irdköide » komplektist lahus üksikeksemplar

irdleht » raamatusse kuuluv lahtine leht

irdlehtraamat » Lahtistest lehtedest koosnev, köitmata raamat. (ISBD)

irdlehtväljaanne » Lahtistest lehtedest koosnev, köitmata raamat. (ISBD)

irdlehtväljaanne » Lõimväljaanne, mis koosneb ühest või mitmest alusköitest, mida uuendatakse üksikuid lehekülgi vahele pannes, eemaldades ja/või asendades. (ISBD)

irdlisa » teose juurde kuuluv lahtine lisa, milleks võib olla nt plaat, album vm

irdlisa » Kirjeldava väljaandega koos ilmunud lahtine lisa, mis on mõeldud kasutamiseks koos põhiosa(de)ga. (ISBD)

irdlisaandmed » Irdlisa lühikirjeldus. (ISBD)

irdselgköide » köide, mille selg ei ole kleebitud raamatuploki selja külge ning raamatu avamisel jääb selja ja ploki vahele õõs

ironüüm » iroonilise tähendusega pseudonüüm

isanimi » isa nimi isikunime osana

ISBD

ISBD(A)

ISBD(CM)

ISBD(ER)

ISBD(G)

ISBD(M)

ISBD(NBM)

ISBD(PM)

ISBD(S)

ISBN » Rahvusvaheline raamatu standardnumber; kümnekohaline numberkood, mis sisaldab kontrollnumbrit ja millele eelneb suurtähtlühend ISBN. ISBN identifitseerib ainuliselt teose ühe trüki, mille on välja andnud üks teatud kirjastaja. ISBNi annab rahvuslik ISBNi agentuur ja see number põhineb rahvusvahelisel standardil
EVS-ISO 2108. (ISBD)

ISDN » tehnoloogia, mis võimaldab edastada kõnet, videot ja andmeid digitaalsete sideliinide kaudu

iseseisev pealkiri » Pealkiri, millest piisab jadaväljaande või mitmeosalise väljaande osa identifitseerimiseks üldpealkirja lisamata. (ISBD)

iseteenindus » raamatukogu kasutamine raamatukogutöötaja vahenduseta

iseõppija õpik » õpik iseseisvaks õppimiseks, nt keeleõpik

isiklik raamatukogu » üksikisikule v perekonnale kuuluv raamatukogu

isikubibliograafia » ühe isiku elu, tegevust ja töid käsitlevat kirjandust ning tema loomingut loetlev bibliograafia ilma autori põhjalikuma tutvustuseta

isikuentsüklopeedia » elulugudest koosnev teatmeteos, tavaliselt nimede tähestikjärjestuses

isikukogu » kogu, mis sisaldab materjale isiku elu ja tegevuse kohta, nt Tiit Kuusiku kogu

isikunimeregister » trükises v andmebaasis esinevate isikunimede register

isikunäitus » ühe isiku loomingut esitav (personaalnäitus) v tema elu ja tegevusega seotud esemete näitus

isikuregister » trükises v andmebaasis esinevate isikunimede register

ISSN » Rahvusvaheline jadaväljaande standardnumber; kaheksakohaline numberkood, mis sisaldab kontrollnumbrit ja millele eelneb suurtähtlühend ISSN. ISSN koos võtmepealkirjaga identifitseerib ainuliselt ühe jadaväljaande või lõimväljaande (vt ISSN Manual). ISSNi annab ISSN Võrk (ISSN Network) ja see number põhineb rahvusvahelisel standardil EVS-ISO 3297. (ISBD)

ISSN võrk » Eri maades tegutsevate keskuste võrgustik, mis vastutab maailma pidevväljaannete usaldusväärset registrit moodustavate arvutipõhiste andmepankade loomise ja haldamise eest. ISSN Võrk vastutab ka rahvusvahelise jadaväljaande standardnumbri (ISSN) väljaandmise eest. (ISBD)

IT » informatsiooni automaatse töötluse ja edastuse meetodid ja menetlused

IT-nõuanne » arvutikasutaja ühekordne IT-nõustamine raamatukogutöötaja poolt kohapeal

[EVS-ISO 2789:2007]

itineraar » teos andmetega teatava teekonna jaoks

 

Autoriõigus   Eesti Rahvusraamatukogu   2016