| avaleht | eesti | english | deutsch | suomi | français | русский |

| abi | saada kiri |

sõna
keel
 
A B C D E F G H I J K L M N O P R S Š Z Ž T U V W Õ Ä Ö Ü 

Kokku: 504 sõna

aabe » kirjamärk, mida üksikuna v koos teistega kasutatakse eeskätt suulise kõne mingi helielemendi esituseks

aabits » kirjaoskuse algõpik

aabitsaraamat » kirjaoskuse algõpik

aadress » seadme, mälupesa, võrguobjekti vm identifikaator, võib olla nimi, number vm märgistring

aadressiraamat » süstemaatilis-tähestikuline isikute ja organisatsioonide loetelu koos aadressidega

aastabibliograafia » aasta jooksul ilmunut loetlev bibliograafia(nimestik)

aastakomplekt » perioodikaväljaande aasta jooksul ilmunud üksiknumbrite kogu

aastakäik » perioodikaväljaande ilmumisaasta järjenumber alates ilmumise algusest

aastakäik » perioodikaväljaande aasta jooksul ilmunud üksiknumbrite kogu

aastaköide » perioodikaväljaande ühe aasta numbrid kokku köidetuna

aastanumeratsioon » perioodikaväljaande ühe aasta üksiknumbrite nummerdus, algab igal aastal uuesti

aastanummerdus » perioodikaväljaande ühe aasta üksiknumbrite nummerdus, algab igal aastal uuesti

aastaraamat » kord aastas ilmuv jätkväljaanne

aastaregister » perioodikaväljaande aastakäigu register

aastasisukord » perioodikaväljaande aastakäigu sisukord

aastatellimus » ajakirja v ajalehe eeltellimus terveks aastaks

aastatiraaž » ajakirja v ajalehe eksemplaride summa (kogutiraaž) aasta jooksul

aastaväljaanne » üks kord aastas ilmuv perioodikaväljaanne, nt kalender, aastaraamat vm

aastaülevaade » aasta jooksul toimunut (nt ilmunud kirjandust) vaatlev kirjutis eraldi trükisena v ajakirjas, aastaraamatus vm

abiinfo » operatiivselt kuvatav abiteave, nt programmi kasutusjuhend

aboneerima » korduvate, pidevate v tähtajaliste teenuste saamiseks tellimust esitama; ajalehti, ajakirju, raamatuid tellima enne nende ilmumist

abonement (van) » tellimus korduvate, pidevate v tähtajaliste teenuste saamiseks; sh ajalehed, ajakirjad, raamatud jms

abonement (van) » raamatukogu struktuuriüksus, mille ülesandeks on laenutuse korraldamine ja arvestus

abonementosakond (van) » raamatukogu struktuuriüksus, mille ülesandeks on laenutuse korraldamine ja arvestus

abonent (van) » eeltellimuse esitaja

abortima » protsessi, nt programmi täitmist enneaegselt lõpetama

abreviatuur » sõna v sõnaühend lühendatud kujul

absats (van) » taandrea v reavahega algav tekstiosa

acta (lad) » ülikoolide, teadusasutuste, seltside jt jätkväljaandena v sarjana avaldatud teadustööd

ad usum delphini (lad) » kasutamiseks dofäänile – märkus Louis XIV korraldusel kärbitud klassikaliste teoste väljaandeil, kust olid välja jäetud kuninga pojale sobimatud kohad; hiljem kasutatud üldse tendentslikult kärbitud teksti kohta

adaptatsioon » teksti muutmine mõistetavamaks lihtsustamise v kärpimise teel

adapteeritud tekst » keeleliselt lihtsustatud ja konkreetsele lugejaskonnale jõukohasemaks muudetud tekst; nt kohandatud tekst õpiraskustega lastele, täiskasvanuile määratud teose seade lastele lugemiseks, algupärase sõnastuse lihtsustus osalise keeleoskusega inimestele keeleõppeks, vanade kroonikate tekstid

adapteeritud väljaanne » keeleliselt lihtsustatud ja jõukohane väljaanne konkreetsele lugejaskonnale; nt väiksema arusaamisvõimega inimeste jaoks kohandatud teos, klassikateosed lastele, piibliraamatud lastele

adapter » arvuti kasutusvõimalusi laiendav sobitusseade v -programm, nt videoadapter, mälulaienduskaart, võrguadapter

administratiivüksus » iseseisev raamatukogu või raamatukogude rühm, mis allub ühele direktorile või juhtkonnale

MÄRKUS 1. Sõna „iseseisev“ ei tähenda siin juriidilist või finantsiseseisvust, vaid üksnes seda, et raamatukogu on eraldiseisev üksus, tavaliselt suurema organisatsiooni koosseisus.

MÄRKUS 2. Administratiivüksus võib olla üks raamatukogu või suurem asutus, kuhu tavaliselt kuuluvad keskraamatukogu/pearaamatukogu, haruraamatukogud ja administratiivseid ülesandeid täitvad üksused.

et: EVS-ISO 2789:2014
en: EVS-ISO 2789:2014
fr: ISO 2789:2013, https://www.iso.org
de: ISO 2789:2003, http://www.din-term.din.de

aegunud kirjandus » teaduse, tehnika, tootmise ja ühiskonna arengust mahajäänud teosed, esijoones tarbe- ja tootmist käsitlevad raamatud

aeguv trükis » ajutise informatsiooniga trükis, mille kasutamine on tähtajaliselt piiratud v mille sisu kaotab aasta v paariga väärtuse; raamatukogus kuulub kustutamisele selle aja möödumisel

aerofoto » õhust pildistatud maapinna foto

afišš » ühele paberiküljele trükitud kuulutus vm tekst nähtavasse kohta ülespanemiseks

aforism » mõttetera, lühike vaimukas teritatud vormis lausung

agenda » 1. kirikutalituste käsiraamat
2. kalendaariumiga märkmik

agitatsioonikirjandus » trükised, eriti brošüürid, lendlehed, plakatid, ajakirjandus, mis on määratud mõjutama rahvahulki

ahelasraamat » ketiga lugemispuldi v riiuli külge kinnitatud raamat, esijoones keskaja raamatukogudes

ahelasraamatukogu » keskaja raamatukogu, kus raamatud olid kettidega kinnitatud riiulite v lugemispultide külge

ahelraamat » ketiga lugemispuldi v riiuli külge kinnitatud raamat, esijoones keskaja raamatukogudes

ahelraamatukogu » keskaja raamatukogu, kus raamatud olid kettidega kinnitatud riiulite v lugemispultide külge

ahelregister » liikide sümbolite ahelanalüüsi teel loodud märksõnaregister

aimekirjandus » üldarusaadavas vormis teadust tutvustav kirjandus

aimeraamat » populaarteadusliku sisuga raamat

ainebibliograafia » kindlal teemal koostatud bibliograafia, ainealane bibliograafia

aineline kultuuripärand » kultuuripärandi hulka kuuluvad materiaalsed ja füüsilised objektid

MÄRKUS: kohandus "Säilituskorralduse sõnastikust"

ainenimestik » kindlal teemal koostatud bibliograafia, ainealane bibliograafia

aineotsing » bibliograafiaandmete või info otsing mingil teemal

ainepäring » päring bibliograafiaandmete või informatsiooni saamiseks mingil teemal

aineregister » märksõnade tähestikjärjestuses register trükises v andmebaasis

ainespetsialist » mingi(te)le eriala(de)le spetsialiseerunud raamatukogutöötaja

aineteadis » vastus teemapäringule

ainueksemplar » ainuke teaviku eksemplar raamatukogus (v mujal)

ainutrükk » teose ainuke trükk

AIP » paik, kus kõigil soovijatel on pääs arvuti juurde ning õigus kasutada Interneti-teenuseid (veeb, elektronpost)

aja-alljaotis

aja-allmärksõna

aja-allrubriik

ajakiri » regulaarselt (vähemalt kaks korda aastas), ühesuguses kujunduses ja formaadis numbritena ilmuv perioodikaväljaanne

ajakiri » Jadaväljaanne, mida avaldatakse regulaarsete inetervallidega sagedamini kui kord aastas ja mis sisaldab tavaliselt eraldi artikleid. (ISBD)

ajakirja nimelühend » lühend ajakirja pealkirjast, koosneb sageli algustähtedest

ajakirjaartikkel

ajakirjade bibliograafia » ajakirju loetlev bibliograafia

ajakirjakogu

ajakirjalugemissaal » ajakirjade lugemiseks sisustatud lugemissaal

ajakirjandus » tänapäeva olulisim teabelevi-institutsioon; kitsamas tähenduses perioodikaväljaannete (ajakirjad, ajalehed, bülletäänid, lendlehed jm) üldnimetus;
laiemas tähenduses kõigi massikommunikatsioonivahendite üldnimetus

ajakirjanduse bibliograafia » perioodikaväljaandeid loetlev bibliograafia

ajakirjandusteadus » teadus, mis uurib ja õpetab ajakirjanduse (ka ringhäälingu ja televisiooni) teooriat, ajalugu, sisu, vormi, korraldust

ajakirjanumber » ajakirja eraldi trükisena ilmunud üksik- v mitmiknumber

ajakirjapea » ajakirja päistiitel

ajakirjasaal » ajakirjade lugemiseks sisustatud lugemissaal

ajakirjasisene bibliograafia » iseseisev v artiklijärgne bibliograafia ajakirjas

ajakirjasisene bibliograafialoetelu » iseseisev v artiklijärgne bibliograafia ajakirjas

ajakirjasisene kirjandusloetelu » iseseisev v artiklijärgne bibliograafia ajakirjas

ajakirjatellimus » ajakirjade eeltellimus mingiks ajaks

ajalehe nimelühend » lühend ajalehe pealkirjast, koosneb sageli algustähtedest

ajaleheartikkel

ajalehekogu

ajalehelugemissaal » ajalehtede lugemiseks sisustatud saal

ajalehelõigend

ajalehenumber » ajalehe iga eraldi ilmunud üksiknumber, vahel harva kaksiknumber

ajalehepaber » odav liiminguta peamiselt puitmassist (70-80 %) valmistatud hästi trükivärvi imav trükipaber

ajalehepea » ajalehe päistiitel

ajalehesaal » ajalehtede lugemiseks sisustatud saal

ajalehesisene bibliograafia » iseseisev v artiklijärgne bibliograafia ajalehes

ajalehesisene bibliograafialoetelu » iseseisev v artiklijärgne bibliograafia ajalehes

ajalehesisene kirjandusloetelu » iseseisev v artiklijärgne bibliograafia ajalehes

ajalehesõnum » lühike mingist sündmusest, nähtusest, toimingust informeeriv teade ajalehes

ajalehetellimus » ajalehtede eeltellimus mingiks ajavahemikuks

ajaleht » tihedalt (iga päev kuni kord nädalas) ühesuguses kujunduses, tavaliselt suures formaadis ja veergudesse seatud tekstiga ilmuv perioodikaväljaanne

ajaleht » Jadaväljaanne, mida avaldatakse kindlaksmääratud lühikeste intervallidega (tavaliselt iga päev, kord nädalas või kaks korda nädalas) ja milles käsitletakse üldist hetkehuvi pakkuvaid sündmusi ja teemasid. (ISBD)

ajaleht » jadaväljaanne, mis edastab üld- või erihuvi pakkuvaid uudiseid jooksvate sündmuste kohta ja mille üksikud osad on kuupäevastatud või nummerdatud ning mis tavaliselt ilmub vähemalt üks kord nädalas

MÄRKUS. Hõlmab ka e-ajalehti.

et: EVS-ISO 2789:2014
en: EVS-ISO 2789:2014
fr: ISO 2789:2013, https://www.iso.org
de: ISO 2789:2003, http://www.din-term.din.de

ajalehtede bibliograafia » ajalehti loetlev bibliograafia

ajalooatlas » ajalookaardistik, atlas ajalookaartidest

ajalookaart » teemakaart, mis kujutab mineviku olukorda (rahvaste asukohti, riikide piire jm) v ajaloosündmusi

ajalooline kaart » enne maa-ala täpset topograafilist mõõdistamist valmistatud kaart (Euroopas ca enne 1800).

ajalooline kaart » oma esialgse operatiivse tähenduse kaotanud kaart, mis pakub huvi ajaloolisest seisukohast

ajalooline väärtus » väärtus, mis on tekkinud ajaloolise isiku, sündmuse või arengujärgu mõjul

MÄRKUS: kohandus "Säilituskorralduse sõnastikust"

ajalooraamatukogu

ajamärksõna

ajaraamat » ajaloosündmusi kronoloogilises järjestuses esitav teos, keskaja ajalookirjanduse peamine vorm

ajastubibliograafia » mingil ajavahemikul ilmunud v mingit kindlat ajajärku peegeldavat kirjandust loetlev bibliograafia

ajaveeb » veebileht, kus avaldatakse teatud (laia või kitsa) teema kohta pidevalt veebilinke ja/või kommentaare, mis on tavaliselt lühikesed postitused pööratud ajalises järjestuses (uuemad kanded esimesena)

MÄRKUS. Postituste autoriteks või koostajateks võivad olla saidi omanik või kasutajad.

et: EVS-ISO 2789:2014
en: EVS-ISO 2789:2014
fr: ISO 2789:2013, https://www.iso.org

ajaviiteajakiri » ajaviiteks ja lõbustuseks määratud ajakiri, nt pildiajakiri

ajaviitekirjandus » kergloetav kirjandus, mida loetakse ajaviiteks ja puhkuseks, enamasti ilma olulise kunstiväärtuseta: põnevusjutud, seiklus-, kriminaal-, armastusromaanid jms

ajaviitelugemine » puhkuseks ja lõbustuseks ilma teadmiste hankimise ja eneseharimise eesmärgita lugemine

ajutine fail » fail, mis eksisteerib vaid vastava tegumi käituse kestel

ajutine köide » vihikute v poognate esialgne kokkupanu, mis hiljem asendatakse lõpliku köitega

ajutine lugeja » piiratud õigustega lugeja väljastpoolt teeninduspiirkonda

akadeemiline trükis » akadeemiliste asutuste tegevust ja töö tulemusi kajastavad väljaanded (väitekirjad, toimetised jne)

akadeemiline väljaanne » mingi teose, sageli ühe autori teoste kogu teaduslikult kontrollitud ja toimetatud, kommentaaride ning lisadega varustatud väljaanne

akefaalne raamat » vana raamat, millel alguslehed on kaotsi läinud

aken » teksti lõikuv pealkiri, lao välisäärde tühikusse paigutatud marginaal v pealkiri

aken » kindlapiiriline ekraaniosa, milles on näha töötav programm v dokument v kataloogi, disketi vms sisu

akendamine » akende kasutamine eri andmete korraga kuvamiseks v eri rakenduste juhtimiseks

akrofoonia » piltkirjast lähtunud konsonanttähtede nimetused, mis algavad tähtede esihäälikutega, nt b - beth, d - daleth, g - gimel jne

akronüüm » sõnaühendi algustähtedest moodustatud sõnana häälduv lühend, nt UNESCO, ENE

akronüüm » Sõna, mis on moodustatud tervikliku sõnaühendi, nt kollektiivinime või pealkirja (tähtsamate) sõnade algustähtedest või algusosadest. (ISBD)

aktiivkogu » raamatukogu kogud, mis on lugejaile kasutamiseks vastandina vahetus- ja varukogudele

aktiivne aken » andmete v käsu sisestamiseks valmis aken

aktiivne fail » aktiveeritud v avatud fail

aktiivne kasutaja » registreeritud kasutaja, kes on aruandeperioodil raamatukogu külastanud või kasutanud selle teenuseid või vahendeid

MÄRKUS 1. Hõlmab laenajaid.

MÄRKUS 2. Võib hõlmata raamatukogu e-teenuste kasutamist, kui ühe kasutaja e-kasutust ja virtuaalkülastusi on võimalik tuvastada või kui andmed kogutakse uuringuga.

MÄRKUS 3. Kui raamatukogu tuvastab registreerimata aktiivseid kasutajaid, nt uuringu kaudu, tuleb neid eraldi arvestada.

[EVS-ISO 2789:2014, EVS-ISO 16439:2016]

en: EVS-ISO 2789:2014
fr: ISO 2789:2013, https://www.iso.org
de: ISO 2789:2003, http://www.din-term.din.de

aktiveerima » akent, faili v programmi töölerakendamiseks ette valmistama

aktsent » rõhk; rõhumärk, diakriitik tähe peal

aktsessioon » mingi ajavahemiku (kuu, kvartali, aasta vm) jooksul raamatukogusse juurdehangitud ja kustutatud teavikute arvuline vahe

aktsidents » rakendusliku iseloomuga juhutrükitöö, nt kutsekaart, plank, pilet, kuulutus, teatri- v kontserdikava, etikett, prospekt jne

aktuaalne seisund » dokumendi seisund käesoleval hetkel; kajastab nii algset infot (primaarseid andmeid), aga samuti kasutamise, lagunemise, konserveerimise jne käigus muutunud ja/või lisandunud infot (sekundaarseid andmeid)

MÄRKUS: kohandus "Säilituskorralduse sõnastikust"

akuut » diakriitik rõhu vm hääldusseiga näitamiseks, nt Mérimée (kaldkriips paremalt vasakule tähe peal)

akvatinta » 1. sügavtrükitehnika, mille abil on võimalik saavutada toonivarjundeid, mis tekivad metallplaadi eri osade eri kestusega söövitamisel
2. selles tehnikas graafikateos

ala » Kirje osa, mis hõlmab teatud sisu ja ülesandega kirjeelementide rühma. (ISBD)

alamkataloog » kataloog, mis hargneb kataloogipuus teisest kataloogist, nt emakataloogist

alammenüü » alluv menüü, mis kuvatakse kasutaja valikul menüüst ja mis esitab käsu võimalikke variante

alamväli » mitmeosalise andmevälja osa

alandatud hind » ajutiselt v alatiseks müügihinnast madalamaks määratud hind

alapealkiri » põhipealkirjale järgnev seda täpsustav ja teaviku sisu selgitav pealkiri

album » trükis, mis sisaldab kunstiteoste, jooniste ja fotode reproduktsioone koos lühikese tekstiga

aldiinid » Veneetsia trükkali Aldus Manutiuse ja tema järglaste XV saj lõpus ja XVI saj trükitud raamatud, suur osa neist kreeka ja rooma klassikute teosed, oma aja parimaid trükikunsti saavutusi

alfabeet » kokkuleppeliselt järjestatud märgistik; erijuhuna loomuliku keele tähestik

alfabeet » mingi keele teksti kirjapanemiseks kasutatavad tähed sellele keelele tavapärases järjestuses

alfabeetiline bibliograafia » tähestikjärjestuses bibliograafia(väljaanne)

alfabeetiline järjestus » sõnade, nimede, kirjete, kaartide vm tähestikuline järjestuskord

alfabeetiline kataloog » kataloog, milles kirjed on järjestatud pealdiste järgi tähestikuliselt

alfabeetiline kirjandusloetelu » tähestikjärjestuses bibliograafia(väljaanne)

alfabeetiline nimestik » tähestikjärjestuses bibliograafia(väljaanne)

alfabeetiline paigutus » teavikute paigutus autorite ja pealkirjade tähestikjärjestuses

alfabeetiline register » tähestikjärjestuses register trükises v andmebaasis

alfabeetiline sõnajärjestus » tähestikjärjestus, mille puhul iga sõna on arvestatud järjestamisel eraldi üksusena

alfabeetiline tähtjärjestus » tähestikjärjestus, mille puhul järjestamisel ei arvestata sõnavahesid

alfabeetima » tähestiku järjestuses järjestama

alfabeetimisreeglid » juhised, mis täpsustavad kirjete, kaartide jm tähestikulise järjestamise

algallikas » dokument, mida autor on kasutanud ja/või millele viidanud

algdokument » alginformatsiooni sisaldav dokument (käsikiri, protokoll, trükis jt)

algdokumentide kogu

alginfo » töötlemise aluseks olev informatsioon

algis » originaalist mingil menetlusel saadud esimene koopia, mida kasutatakse uute koopiate (enamikul juhtudest kasutuskoopiate) valmistamiseks

algkomplekteerimine » esmane komplekteerimine raamatukogu avamiseks

algkäsikiri » teose algne, autori kirjutatud käsikiri

alglaadima » operatsioonisüsteemi arvuti muutmällu laadima ja käivitama; personaalarvuti alglaadib end iga kord pärast sisselülitamist

algmeridiaan » meridiaan, millest alates mõõdetakse geograafilist pikkust. 1884. aastast kokkuleppeliseks algmeridiaaniks Greenwichi meridiaan

algne seisund » dokumendi seisund või väljanägemine pärast valmimist

MÄRKUS: kohandus "Säilituskorralduse sõnastikust"

algpealkiri » esimes(t)e trük(k)i(de) pealkiri, mis hiljem on muudetud

algraafia » lametrükk alumiiniumplaatidelt

algtekst » mingi teksti esimene v originaalne variant, esimene üleskirjutis

algupärand » teos oma algkeeles, nii nagu autor on selle kirjutanud; vastand tõlkele

algupärandi pealkiri » algupärandi pealkiri vastandina tõlke pealkirjale

algusridade register » luuletuste (laulude) esimeste värsside tähestikloetelu

algustäht » nime esimene täht; ka peatüki, lõigu, luuletuse vm esimene täht

algustähtlühend » Organisatsiooni või muu olemi nime või mistahes sõnaühendi algustähtedest moodustatud lühend. (ISBD)

algväljaanne » teose esimene väljaanne

aliinea » tekstilõigu esimene rida, mis on vasakult mõne täheruumi võrra järgmistest lühem

all-liist » lehekülje allservas asuv ehisliist

all-lõige » raamatuploki lõigatud allserv

alla laadima » teisaldama arvutist välisseadmesse, serverilt tööjaama v teisest süsteemist oma süsteemi

allahinnatud eksemplar » nominaalhinnast odavamalt müügil olev eksemplar

allahinnatud raamat » nominaalhinnast odavamalt müügil olev raamat

allalaadimine » edukalt lõppenud sisuüksuse päring raamatukogu pakutud võrguteenuse või muu Interneti-teenuse sisuüksuse poole

et: EVS-ISO 2789:2014
en: EVS-ISO 2789:2014
fr: ISO 2789:2013, https://www.iso.org

allalaaditud e-sisuüksus » e-sisuüksus, mis on saadud kordaläinud päringu tulemusena andmebaasist, elektroonilisest jadaväljaandest või digitaalteavikust

[EVS-ISO 2789:2007]

allalaaditud kirje » kirje, mis on saadud kordaläinud päringu tulemusena andmebaasist või elektronkataloogist[EVS-ISO 2789:2007]

allatõmme » tühi ruum raamatu osa, peatüki vm jaotise alguslehekülje ülaosas, vahel kunstiliselt kujundatud

alligaat » teiste teostega kokkuköidetud iseseisev väljaanne v käsikiri

allikapublikatsioon

allikaviide » kasutatud andmestiku (allika) näitamine tekstis, joonealuse märkusena, viiteloetelus

allikteos » algallikaks olev teos

allkaptaal » raamatuploki allserva kinnitatud kaptaal

allmärksõna

allmärkus » märkus lehekülje allservas teksti täiendamiseks v seletamiseks v allikate ja kirjanduse loetlemiseks ja viitamiseks

allmärkuse tähis » number, tärn vm märk tekstis, mis viitab märkusele joone all

allnumber » number, mis on reajoonest madalamal, nt keemiavalemites

allonüüm » pseudonüümina kasutatud teise isiku nimi

allpealkiri » põhipealkirjale järgnev seda täpsustav ja teaviku sisu selgitav pealkiri

allpikendiga täht » täht, millel on allpikend: g, j, p, q, y

allsari » Seeria, mis on teise nummerdatud seeria (põhiseeria) osa. Allseerial võib olla iseseisev või põhiseeria pealkirjale alluv sõltuvpealkiri. (ISBD)

allsarja pealkiri » allsarja kõigi osade ühine pealkiri

allsarjanumber » köite (ande, vihiku) järjenumber allsarja nummerduses

allseeria » Seeria, mis on teise nummerdatud seeria (põhiseeria) osa. Allseerial võib olla iseseisev või põhiseeria pealkirjale alluv sõltuvpealkiri. (ISBD)

allseeria pealkiri » allsarja kõigi osade ühine pealkiri

allseeriaandmed » Tähtsamad allseeria identifitseerimiseks vajalikud elemendid, k.a üksikväljaannete järjenumber allseerias. Kui allseeria pealkiri sõltub põhiseeria pealkirjast, sisaldub allseeriaandmetes nii põhiseeria kui ka allseeria pealkiri või ka allseeria tähis. (ISBD)

allseerianumber » köite (ande, vihiku) järjenumber allsarja nummerduses

allseeriatähis » Järjenumber, mis järgneb põhiseeria pealkirjale ja võib esineda üksi või koos allseeria pealkirjaga. (ISBD)

alltiitel » maakaardi allservas raamis esitatud kaardi tiitel

allveeris » lehekülje tühi serv teksti all

allviide » viide kirjandusele vm allikale märkusena teksti all

almanahh » mitmekesise sisuga peamiselt kirjanduse ja kunsti koguteos, sageli jätkuvalt ilmuv

ALT-klahv » klahv, mis muudab mõne teise temaga koos vajutatava klahvi toimet

altariköide » keskaegne iluköide altaril hoitavail liturgiaraamatuil

alternatiivpealkiri » Kahest võrdväärsest osast koosneva ehk- v või-sidendiga (v selle vastega teises keeles) ühendatud põhipealkirja teine osa. (ISBD)

Nt „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad”

ALTGR-klahv » klahv, mis muudab mõne teise temaga koos vajutatava klahvi toimet

aluskaart » kogu olemasolevat andmestikku sisaldav (digitaalne) kaart, millest on võimalik valida toimetamiseks või esitamiseks vajalikku osa

ametiasutuse raamatukogu » raamatukogu, mille ülesanne on teenindada avaliku halduse asutusi: parlamenti, valitsus- ja riigiasutusi, k.a rahvusvahelisi ja kohalikke (piirkondlikke) valitsusasutusi

et: EVS-ISO 2789:2014
en: EVS-ISO 2789:2014
fr: ISO 2789:2013, https://www.iso.org
de: ISO 2789:2003, http://www.din-term.din.de

ametiühinguraamatukogu

ametkondlik bibliograafia » ametkonna, asutuse, ettevõtte, organisatsiooni vm väljaandeid, samuti selle kollektiivi liikmete töid loetlev bibliograafia

ametkondlik raamatukogu

ametkondlik trükis » ametkonna, asutuse, ettevõtte v organisatsiooni tegevust dokumenteeriv väljaanne (juhend, otsus, aruanne vm), mida kasutatakse peamiselt ametkonnas endas ja mida levitatakse piiratult

ametkondlik väljaanne » ametkonna, asutuse, ettevõtte v organisatsiooni tegevust dokumenteeriv väljaanne (juhend, otsus, aruanne vm), mida kasutatakse peamiselt ametkonnas endas ja mida levitatakse piiratult

ametkonnaraamatukogu

ametlik ajaleht » ametliku väljaandena ilmuv ajaleht

ametlik teadaanne » dokument teatega peetud läbirääkimiste ja saavutatud kokkuleppe vms kohta

ametlik trükis » riigiasutuse korraldusel ja kulul avaldatav väljaanne

ametlik tõlge » võimalikult täpne tõlge, mis on saanud kinnituse ametlikelt organeilt, nt seaduste jm juriidiliste dokumentide tõlked

ametlik väljaanne » riigiasutuse korraldusel ja kulul avaldatav väljaanne

ametlik väljaanne » teavik, mille väljaandmise sätestab seadus või rahvusvaheline organisatsioon (nt ÜRO, Euroopa Liit, UNESCO) või rahastab ametiasutus

MÄRKUS. Patendikirjeldused kuuluvad jaotise 2.3.42 alla. Teiste ametlike väljaannete arvestus toimub vastavalt nende vormile (vt A.3.3).

et: EVS-ISO 2789:2014
en: EVS-ISO 2789:2014
fr: ISO 2789:2013, https://www.iso.org
de: ISO 2789:2003, http://www.din-term.din.de

ammendav bibliograafia » ilmunud kirjandust võimalikult täielikult loetlev bibliograafia (piiratud aja, koha vm tingimustega)

ammendav bibliograafiaotsing » süsteemne, täielik otsing vastuseks bibliograafiapäringule, sisaldab ka täpsustusotsingu

ampersand » märk &, ladina "et" (ja) lühend

analektid » valimik kreeka ja ladina tekste; kogumik valitud luuletusi, katkendeid, kirjutisi, mõtteteri

analfabeet » kirjaoskamatu

analoog- » omane pidevatena muutuvatele füüsikalistele suurustele v pideval kujul esitatud andmetele ning neid andmeid kasutavatele protsessidele ja seadmetele

analoogkaart » analoogtehnoloogia abil valmistatud ja vahetult vaadeldav kaart, näiteks paberil

analoogkandja » andmekandja (nt paber, filmilint, vinüülplaat, magnetlint, diapositiiv, kileleht, VHS), millele on salvestatud andmed analoogkujul

analoogsalvestis » heli või pildi füüsiline jäädvustus, mille amplituud on otseselt seotud intensiivsusega (näiteks heli helisagedusega)

MÄRKUS: kohandus "Säilituskorralduse sõnastikust"

analüütiline annotatsioon » teose ühe osa (nt peatüki, artikli) annotatsioon

analüütiline bibliograafia » raamatuis, perioodika- v jätkväljaandeis ilmunud tööde (ka teose osade) bibliograafia

analüütiline bibliograafiakartoteek » artiklite jms bibliograafiakaarte (kirjeid) sisaldav kartoteek

analüütiline bibliograafianimestik » raamatuis, perioodika- v jätkväljaandeis ilmunud tööde (ka teose osade) bibliograafia

analüütiline bibliograafiaviide » viide artiklile v teose osale

analüütiline bibliografeerimine » artiklite jm väljaande osade bibliografeerimine

analüütiline kirje » teose osa (sissejuhatuse, peatüki), samuti kogumiku v perioodikaväljaande üksikosa (artikli) kirje

analüütiline kirjeldamine » artiklitele jm väljaande osadele kirjete koostamine

analüütiline nimestik » raamatuis, perioodika- v jätkväljaandeis ilmunud tööde (ka teose osade) bibliograafia

ananüüm » lõpust ettepoole kirjutatud nimi, nt Voldemar Panso pseudonüüm Osnap

anastaatiline trükk » taastustrükk, menetlus vanemate trükiste paljundamiseks lametrükis

anateem » vanasti raamatusse kirjutatud needusvormel kaitseks raamatuvarguse ja rikkumise eest

anatoomiaatlas » raamat organismide ehitust kujutavaist pilditahvleist koos selgitava tekstiga

andenumber » andeis v vihikutena ilmunud teose andele antud järjenumber

andmeallikas » koht teavikus vm, kust saadakse infot kirje koostamiseks: tiitelleht, kaas, plaadi etikett, ümbris vm

andmebaas » kindlate otsitunnuste järgi otsingut võimaldav loogiliselt seotud andmete kogum, mis toetab mingit rakendusvaldkonda

andmebaas » ühise kasutajaliidese ja andmete otsingut ning käitlust võimaldava tarkvaraga varustatud elektrooniliselt talletatud kirjete ja/või e-sisuüksuste (faktid, täistekstid, pildid ja heli) kogum

MÄRKUS 1. Üksused või kirjed on kogutud kindla eesmärgiga ja seotud teatud teemaga. Andmebaasi võib välja anda CDROM- il, disketil või muul otsepöördust võimaldaval andmekandjal või tarkvaraüksusena, mis on juurdepääsetav kas sideliinide või Interneti kaudu.

MÄRKUS 2. Litsentsi alusel kasutatavaid andmebaase arvestatakse igaühte eraldi, isegi kui juurdepääs mitmele litsentsiandmebaasile toimub sama kasutajaliidese abil.

MÄRKUS 3. Kirjastaja või tarnija pakutavat ühist liidest, mis võimaldab juurdepääsu jadaväljaannete või digitaalteavikute kogumile, tuleb ka arvestada andmebaasina. Üksikuid jadaväljaaandeid või digitaalteavikuid tuleb arvestada jadaväljaannete või digitaalteavikutena.

et: EVS-ISO 2789:2014
en: EVS-ISO 2789:2014
fr: ISO 2789:2013, https://www.iso.org
de: ISO 2789:2003, http://www.din-term.din.de

andmebaasi haldussüsteem » tarkvarasüsteem andmebaaside loomiseks, haldamiseks ja kasutamiseks

andmebaasihaldur » tarkvarasüsteem andmebaaside loomiseks, haldamiseks ja kasutamiseks

andmed » kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või nende kogumid, millel puudub iseseisev tähendus väljaspool konteksti

andmeedastus » andmete teisaldus sidevahenditega signaalidena mingist punktist teise v mitmesse punkti

andmeedastuskiirus » ajaühikus kahe punkti vahel teisaldatav keskmine bittide, märkide vms arv, nt bitti sekundis

andmeelement » andmeüksus, mis teatud kontekstis loetakse jagamatuks; üks erijuhtumeid on kirjeelement

andmefail » andmeid sisaldav fail

andmehaldus » andmetele juurdepääsu andvad, salvestust sooritavad ning sisend-väljund-operatsioone juhtivad funktsioonid andmetöötlussüsteemis

andmehange » andmete kogumine ja sisestus

andmehõive » asjassepuutuvate andmete eraldamine teatavast toimingust v operatsioonist selle käigus, nt laenutuste registreerimisel osa andmete eraldamine statistikanäitajate arvutamiseks

andmekaeve » andmete sorteerimine eesmärgiga identifitseerida malle ja välja selgitada andmete vahelisi suhteid; veebikaeve on üks andmekaevandamise liike ja kasutab veebisaidi kogutud infohulka kasutajate käitumismallide väljaselgitamiseks
Allikas: e-teatmik (võrguteavik)

andmekaeve » andmetöötlusprotsess, millega tuvastatakse potentsiaalsed mustrid, kategoriseerides ja analüüsides eri vaatenurkadest kvantitatiivseid andmeid ning võttes kokku võimalikud seosed ja mõjutused

[EVS-ISO 16439:2016]

andmekaitse » meetmete rakendamine kaitsmaks andmeid nende volitamatu sihiliku või juhusliku avalikustamise, muutmise või hävitamise eest

andmekandja » ese andmete salvestamiseks, nt magnetketas, mikrovorm, paber

andmekiht » geograafilise informatsiooni temaatiline kogum ühesugust geomeetriatüüpi (punkt, joon, polügoon) omavatest nähtustest

andmekogu » riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku peetav korrastatud andmete kogum, mille pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust või mida peetakse käsitsi ja korrastatud vormidel, mis võimaldavad andmetega lihtsat tutvumist või nende mehhaanilist töötlemist

andmekogude register » andmekogumite loetelu koos nende sisu ja otstarbe kirjeldusega

andmekogum » sarnaste või seotud andmete loogiline kogu või rühm, mis on moodustatud andmete säilitamiseks või uurimustööks

MÄRKUS. Need võivad olla arvandmed, tekstipõhised, audiovisuaalsed või kombineeritud andmed.

[EVS-ISO 2789:2014]

andmekogumine

andmemudel » andmete struktureerimise viis andmebaasis

andmeobjekt » struktureeritud andmeüksus, nt kirje

andmepank » failide või andmebaaside kogum koos hoiu- ja otsingusüsteemidega

andmeside » reeglipärane andmete teisaldus arvutisüsteemide vahel

andmesidevõrk » andmesidet võimaldav vahendite kogum

andmesisestus » andmete arvutiloetavale kandjale panemine, nt bibliograafiaandmete sisestamine kõvakettale

andmestruktuur » andmetöötlust toetav füüsiline v loogiline seos andmeelementide vahel andmebaasis

andmeterviklus » andmete omadus, mis näitab, et neid ei ole volitamatult muudetud ega hävitatud

andmeturve » meetmete rakendamine kaitsmaks andmeid nende volitamatu sihiliku või juhusliku avalikustamise, muutmise või hävitamise eest

andmetöötlus » andmete salvestamine, kodeerimine, sortimine, kuvamine jms süstemaatilised operatsioonid

andmetöötlussüsteem » ühest v mitmest arvutist, välisseadmetest ja tarkvarast koosnev süsteem, mis töötleb andmeid

andmevõrk » andmesidet võimaldav vahendite kogum

andmeväli » andmebaasi andmeobjekt, sageli kirje osa

anekdoot » lühike koomilise sisu ja üllatusliku lõpuga lugu

anepigraaf » pealkirjata kirjutis v teos

aniliintrükk » kõrgtrükimenetlus, mille puhul kasutatakse elastseid (kummi-, plastmass- vm) trükivorme ja piirituses lahustuvaid värve

animatsioon » paigalpüsivate objektide liikumisillusiooni loomise tehnika

annaalid » kronoloogiliselt aastate järjestuses peetud ülestähendused, vanim ajalookirjutamise vorm

anne » suurema teose, sarja v jätkväljaande osa

anneraamat » annete kaupa ilmuv väljaanne, mis alles pärast lõppande ilmumist on tervik

anneväljaanne » annete kaupa ilmuv väljaanne, mis alles pärast lõppande ilmumist on tervik

annotaator » annotatsioonide koostaja; annoteeriv bibliograaf

annotatsioon » väljaande, artikli vm lühitutvustus, sisaldab sisu ja vormi lühiiseloomustuse, vahel ka lugejamäärangu; märkus töö sisu v vormi kohta

annotatsioonbibliograafia » annoteeritud kirjetega bibliograafia; kommentaaridega varustatud bibliograafia

annotatsioonkaart » annotatsiooniga varustatud (bibliograafia)kaart

annotatsioonkataloog » kataloog, milles kirjed on varustatud annotatsioonidega

annotatsioonnimestik » annoteeritud kirjetega bibliograafia; kommentaaridega varustatud bibliograafia

annoteerima » annotatsioone koostama ja neid väljaandele v kirjele lisama

annoteeritud bibliograafia » annoteeritud kirjetega bibliograafia; kommentaaridega varustatud bibliograafia

annoteeritud kaart » annotatsiooniga varustatud (bibliograafia)kaart

annoteeritud kataloog » kataloog, milles kirjed on varustatud annotatsioonidega

annoteeritud nimestik » annoteeritud kirjetega bibliograafia; kommentaaridega varustatud bibliograafia

annoteeritud trükikaart » annotatsiooniga varustatud trükikaart

anonüüm » autorinimeta teos

anonüüm » oma nime varjav autor

anonüümne autor » oma nime varjav autor

anonüümteos » autorinimeta teos

anonüümväljaanne » väljaanne, millel pole autorinime

anopistograaf » trükis (enamasti vana raamat), mis on trükitud paberi ühele küljele, nt plokiraamat

antedateeritud raamat » raamat, mis on varustatud tegelikust varasema ilmumisajaga

antidotaar » keskaegne arstimite raamat, retseptide kogu, vastumürkide loetelu

antifonaar » katoliku kirikulaulude tekstide ja viiside raamat, omistatud algselt Gregorianusele

antiikva » ladina kirjast XV saj võrsunud trükikiri, gooti kirjast ümaramate joontega

antikvaar » vanade haruldaste esemetega, piltidega, eriti trükistega kaupleja

antikvaarne raamat » vana ja väärtuslik raamat

antikvaarne raamatukaubandus » raamatukaubandusharu, mis kaupleb antikvaarsete raamatutega

antikvariaadikataloog » antikvariaadis müüdavate raamatute kataloog

antikvariaat » eelkõige vanade ja haruldaste trükiste (anikvaarsed jm tarvitatud raamatud) ning käsikirjade, kuid ka kunstiesemete ostu ja müügiga tegelev kauplus

antiviirus » tarkvaralise viirusetõrjevahendi üldnimetus

antoloogia » ilukirjandusteoste, eelkõige luuletuste ja novellide valimik

antonüümisõnastik » vastandsõnade sõnastik, vastandliku tähendusega sõnu paariti loetlev sõnastik

apograaf » täpne ärakiri originaalkäsikirjast

apostroof » reajoonest kõrgemal asuv koma, mis eraldab v näitab väljajättu, nt O`Neill ja sull` = sulle

aprošš » ühe täheruumi laiune vahe tekstis; andmetöötluses: tühja täheruumina esitatav erimärk

araabia numbrid » meil üldtarvitatavad numbrimärgid, kümnendnumbrite graafilised kujutised; pärit Indiast ja araablaste vahendusel jõudnud Euroopasse

arabesk » ka raamatuillustratsioonina kasutatud taimornament, peamiselt lehtede ja väänlate põiming

arheograafia » kirjalike mälestiste kogumise, kirjeldamise ja trükis avaldamisega tegelev ajaloo abiteadus

arhiiveksemplar » alatise säilitusväärtusega trükis, helisalvestis, film vms

arhiivfond » alatise säilitusväärtusega trükiste, helisalvestiste, filmide kogu

arhiividokument » dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule

arhiivima » andmete säilituskoopiat salvestama nt arhiivikettale

arhiivimoodustaja » 1. juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse käigus luuakse ja saadakse dokumente, mis moodustavad arhiivi; 2. asutus, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhivaale (arhiivieeskiri)

MÄRKUS: Rahvusarhiivi terminoloogia (https://www.ra.ee/et/arhiivi-terminoloogia/); Raamatukogusõnastikus kasutusel samas tähenduses

arhiiviväärtus » säilitamist tagav väärtus, mille on avalik arhiiv arhivaalile hindamise käigus omistanud

MÄRKUS: kohandus "Säilituskorralduse sõnastikust"

arhiivkogu » alatise säilitusväärtusega trükiste, helisalvestiste, filmide kogu

arhiivraamatukogu » raamatuid jm teavikuid alatiselt säilitav raamatukogu

arhitektuurköide » köide (eriti renessansiajal), mille kaanel on kaunistuseks reljeeftrükis arhitektuurimotiive

arhivaal » dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule

arhiveerima » andmete säilituskoopiat salvestama nt arhiivikettale

arhiveerimisrobot » tarkvarasüsteem kindlatele tunnustele vastavate veebisaitide ja veebilehtede otsimiseks veebist, nende kopeerimiseks, indekseerimiseks ja talletamiseks veebiarhiivis

aristonüüm » aadlitiitel varjunimena

armaarium » raamatukapp, eriti antiikajal ja keskaja kloostris

armaarius » raamatukoguhoidja keskaja kloostris

armoriaal » vappide pilte ja kirjeldusi esitav raamat

artefakt » inimese loodud materiaalne objekt

MÄRKUS: kohandus "Säilituskorralduse sõnastikust"

artikkel » mingit teemat käsitlev arutlev kirjutis koguteoses, ajakirjas, ajalehes vm

artiklijärgne bibliograafia » kasutatud, tsiteeritud v soovitatava kirjanduse nimestik artikli järel

artiklijärgne bibliograafialoetelu » kasutatud, tsiteeritud v soovitatava kirjanduse nimestik artikli järel

artiklijärgne kirjandusloetelu » kasutatud, tsiteeritud v soovitatava kirjanduse nimestik artikli järel

artiklikartoteek

artiklikogumik » artiklid raamatuna v jätkväljaande ühe andena

artiklisari » ajakirjas vm avaldatud sari artikleid, mis on omavahel seotud sisu jätkuvuse v muuga

artiklite bibliograafia » ajakirjades, ajalehtedes, kogumikes jm avaldatud kirjutiste bibliograafia

artiklitipaginatsioon » leheküljenummerdus nii, et igal artiklil on omaette paginatsioon ajakirjas, jätkväljaandes v kogumikus

artoteek » osakond raamatukogus, kuhu hangitakse ja kust laenutatakse kunstiteoseid (graafikat, maale)

arvatav autor » isik, kelle autorsus on vaid oletatav ega ole kuidagi dokumenteeritud

arvestuskataloog » arvelevõetavate ja kustutatavate teavikute arvestuse kataloog raamatukogus

arvestuspoogen » trükise mahu mõõtühik kirjastustöö arvestamiseks: peale autori(te) loomingu läheb arvesse ka tiitelleht, sisukord, toimetaja eessõna, leheküljenumbrid, reklaam jne

arvestusüksus » üksikteavik v teavikute kogum, mida käsitletakse iseseisva füüsilise üksusena (köide, ajakirja aastakomplekt, kassett jmt)

arvjoonis » suuruste ja nende muutumise graafiline kujutis: joon-, tulp-, sektor- jm diagramm

arvmõõtkava » suhtarvuna näidatud kaardimõõt, nt 1:600 000

arvustaja

arvustama » vaatlema ja analüüsima, arvustavalt hindama ning selle põhjal retsensiooni kirjutama

arvustav bibliograafia » bibliograafia, milles kirjeile on annotatsioonide v referaatide kujul lisatud hinnangud

arvustus » teose, käsikirja, raamatu, lavastuse, filmi vm analüüs ja hinnang kirjutisena v trükitud artiklina

arvustuseksmplar » arvustamiseks saadetav eksemplar

arvuti » sisemiselt talletatud programmidega juhitav digitaalandmeid töötlev seade

arvutigraafika » meetodid ja menetlused objektide ja andmete piltesituste loomiseks, töötluseks, talletuseks ja kuvamiseks arvuti abil; kujutised võivad olla kahe- v kolmemõõtmelised

arvutikaart » arvuti abil valmistatud ja esitatud kaart

arvutikataloog » ühe v mitme raamatukogu kogusid peegeldav interaktiivne bibliograafiaandmebaas

arvutikuritegu » riistvara, tarkvara v andmete kasutamine, muutmise v hävitamisega sooritatud kuritegu

arvutiloetav » andmete ja andmekandjate omadus, mis võimaldab neid töödelda arvutiga

arvutiloetav bibliograafia » elektrooniliselt avaldatud ning arvuti abil kasutatav bibliograafia

arvutioskus » arvuti kasutamiseks vajalikud teadmised ja vilumused; ei hõlma oskust programmeerida

arvutiotsing » otsing arvuti abil

arvutiprogramm » mingi ülesande lahendamiseks sobiva algoritmi kirjeldus programmikeeles, milles sisalduvate käskude täitmise korral käitub arvuti ettemääratud viisil; ilma programmideta oleks arvuti kasutu

arvutipõhine » omane meetodile v protsessile, milles osa tööd teeb arvuti

arvutipõhine bibliograafiatöö » arvutikasutusel põhinev bibliograafiavahendite koostamine jm bibliograafiaalane tegevus

arvutipõhine kataloog » ühe v mitme raamatukogu kogusid peegeldav interaktiivne bibliograafiaandmebaas

arvutipõhine kataloogimine » kataloogimine arvuti abil

arvutipõlvkond » arvutiehituse ajaloo üht arengujärku esindavad arvutid; liigitus rajaneb peamiselt valmistuse tehnoloogial: esimene põlvkond põhines releedel v elektronlampidel, teine transistoritel ja kolmas integraallülitustel

arvutiressursid » andmetöötlussüsteemi elemendid, mis on vajalikud operatsioonide sooritamiseks, nt mäluseadmed, sisend-väljundseadmed, andmed, failid, programmid

arvutirike » riistvara rikkest tingitud arvutitöö katkemine

arvutistamine » teatud eluvaldkonna või kogu riigi elu korraldamine kõrgtasemel infotehnoloogia ja -tehnika rakendamise abil

arvutisüsteem » ühest v mitmest arvutist, välisseadmetest ja tarkvarast koosnev süsteem, mis töötleb andmeid

arvutiteadlane » arvutipõhise infotöötlusega tegeleva teadusvaldkonna uurija

arvutiteadus » teadus, mis hõlmab meetodite ja tehniliste lahenduste loomist informatsiooni töötlemiseks; varasemal ajal ka infoteadus

arvutiteenused » arvutikasutusel põhinevad teenused

arvutiturve » riist- ja tarkvara ning andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamine

arvutitöökoht » autonoomne või võrku ühendatud arvuti või programmeerimatu terminal

arvutiviirus » enamasti kahju tekitav programm, mis turvasüsteemi puudujääke kasutades paljundab end arvutisüsteemides, lülitudes teiste programmide koosseisu

arvutivõrk » andmesideks omavahel ühendatud arvutite võrk

arvutivõrk » sidekanalitega ühendatud arvutid ja seadmed, mis hõlbustavad kasutajatevahelist suhtlust ja võimaldavad kasutajatel ressursse ning teenuseid jagada

et: EVS-ISO 2789:2014
en: EVS-ISO 2789:2014
fr: ISO 2789:2013, https://www.iso.org
de: ISO 2789:2003, http://www.din-term.din.de

asendama » kaotatud v rikutud teavikut samaväärsega korvama

asendus » funktsioon v režiim, mis võimaldab kasutajal viia teksti senise teksti määratud osa asemele

asenduseksemplar » kaotsiläinud füüsilist teavikut asendav või korvav identne või samaväärne eksemplar

asendushüvitis » makse kaotatud v rikutud teaviku korvamiseks

asenduskoopia » kaotsiläinud või kasutuskõlbmatut originaali asendav analoogne originaal või koopia samast originaalist

asendusleht » leht, mis on trükitud selleks, et asendada vigadega v vananenud lehte

asjakohasus » infovajadusele vastavus, mida kasutaja tajub mitterelevantsena

asterisk » viitemärk *

asteronüüm » pseudonüüm, mis koosneb ühest v mitmest tärnikesest (ka koos muu märgiga)

astmeline kirje » Kirje, mis põhineb kirjeandmete jagamisel kahele või enamale astmele. Esimene aste sisaldab informatsiooni kogu väljaande või põhiväljaande kohta. Teine ja järgnevad astmed sisaldavad informatsiooni väljaande ühe osa või muu üksuse kohta. (ISBD)

astmeline kirje » mitmeosalise väljaande kohta koostatud kirje, mis koosneb üld- ja eriosast

astmeline kirjeldamine » bibliograafiline kirjeldamine, mis põhineb kirjeldatava informatsiooni jagamisel üheks või mitmeks tasandiks; esimene tasand sisaldab informatsiooni teaviku või põhidokumendi kohta; teine ning järgnevad tasandid sisaldavad teaviku üksikosi puudutavat informatsiooni

astronoomiamärgid » sümbolid astronoomiakirjanduses, nt sodiaagimärgid ja kuufaasid

asukoharegister » register, mis on arhiivide ja dokumentide üldine teatmestu osa ja annab viite nende asukohale

asutuse ajaleht » mingi asutuse v ettevõtte väljaandel oma töötajate jaoks ilmuv ajaleht

asutuste register » trükises v andmebaasis esinevate ettevõtete, asutuste, organisatsioonide jm kollektiivide register

atlas » kaartide süstemaatiline kogu, mis on avaldatud raamatu v mapina

atlasspaber » läikpaber, kalandris eriviimistluse saanud paber

audiodokument » heli kujul informatsiooni kandev dokument, kasutamine rajaneb kuulmismeelel, nt helilint, heliplaat, laserplaat

audiofail » helisalvestist sisaldav fail

audioraamat » helikandja, millele on salvestatud (kirjanduslik) tekst

audioteavik » heli kujul informatsiooni kandev dokument, kasutamine rajaneb kuulmismeelel, nt helilint, heliplaat, laserplaat

audiovisuaaldokument » kuulmis- ja nägemismeelega spetsiaalseadmete abil tajutav info mingil kandjal

audiovisuaaldokumentide kogu

audiovisuaalmeedia » kuulmise ja nägemise abil tajutav meedia

audiovisuaalteavik » kuulmis- ja nägemismeelega spetsiaalseadmete abil tajutav info mingil kandjal

audiovisuaalteavik » teavik, milles valdava osa moodustavad heli ja/või pilt ning mida saab vaadata ja/või kuulata eriseadmetega

MÄRKUS 1. Kohandus standardist ISO 5127:2001.

MÄRKUS 2. Siia kuuluvad: 1) audioteavikud (heliplaadid: vinüül- ja laserplaadid, helilindid, helikassetid, heli-CD-d, DVD-d, heli- ehk audiofailid); 2) visuaalteavikud (diapositiivid, diafilmid, lüümikud); 3) kombineeritud auvised (helifilmid, videosalvestised, arvutimängud).

MÄRKUS 3. Siia ei kuulu mikrovormid.

et: EVS-ISO 2789:2014
en: EVS-ISO 2789:2014
fr: ISO 2789:2013, https://www.iso.org
de: ISO 2789:2003, http://www.din-term.din.de

autentima » isiku v protsessi identsust kontrollima ja tõendama, nt parooli abil

autentne väljaanne » autori käsikirjast trükitud ja autori enese läbivaadatud väljaanne

autentsus » ehedus, võltsimatus, algne terviklus

MÄRKUS: kohandus "Säilituskorralduse sõnastikust"

autobibliograafia » autori koostatud personaalbibliograafia

autobiograafia » isiku enda kirjutatud elulookirjeldus

autograaf » kirjutaja omakäeline tekst, nt käsikiri, kiri, pühendus

autograafia » käsikirjutuste (autograafide), joonistuste vm kujutiste trükkimine koopiatena litograafia vm menetlusel

autograafiga eksemplar » omakäelise tekstiga eksemplar

autograafikogu

autogramm » omakäeline nimekirjutus

autolito » litograafia, mille puhul kujutise kannab kivile autor ise

autolitograafia » litograafia, mille puhul kujutise kannab kivile autor ise

automaat- » omane protsessile v seadmestikule, mis etteantud tingimustel funktsioneerib inimese sekkumiseta

automaatika » 1. teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb protsesside ja seadmete automaatseks muutmise vahendite ja meetoditega
2. automatiseerimise tulemus

automaatne » omane protsessile v seadmestikule, mis etteantud tingimustel funktsioneerib inimese sekkumiseta

automaatne andmetöötlus » andmete salvestamine, kodeerimine, sortimine, kuvamine jms süstemaatilised operatsioonid

automaatsalvestus » töödeldava faili automaatne salvestus teatud ajavahemike järel, paljude rakendusprogrammide võime

automatiseerimine » protsessi või seadmestiku automaatseks muutmine; sageli kasutatakse tähenduses 'arvutistamine'

automatiseeritud » omane protsessile v seadmestikule, mis etteantud tingimustel funktsioneerib inimese sekkumiseta

automatiseeritud laenutussüsteem » raamatukoguautomaatika süsteem v integreeritud raamatukogusüsteemi moodul arvutipõhiseks lugejate ja laenutuste arvestuseks

autonoomne » omane seadme talitusele, mis leiab aset sõltumatult arvuti põhitalitusest v sellega rööbiti

autor » teose looja, teostaja

autoraamatukogu

autoreferaat » autori enda koostatud referaat oma teosest, nt dissertatsiooni autoreferaat

autoresümee » autori enda koostatud resümee teose kohta

autori- ja pealkirjakataloog » kataloog, milles kirjed järjestatakse mingi formaalse tunnuse (nt tähestiku, standardinumbri) järgi

autori- ja pealkirjaregister » teoste autoreid ja pealkirju loetlev register

autoriannotatsioon » autori koostatud annotatsioon oma tööle

autorieessõna » autori enda kirjutatud eessõna teosele

autorieksemplar » eksemplar, mille autor saab teose ilmumisel kirjastuselt tasuta

autorihüvitis » autoritele ja autoriõiguste omajatele avalikest raamatukogudest teoste laenutamise ja reprograafilise reprodutseerimise eest makstav tasu

autorikaitse » riigi poolt loodud reeglite kogum, mis tagab autorile võõrandamatu õiguse oma loomingule

autorikirjastus » autor ise teose kirjastaja, trükkitoimetaja ja levitajana

autorikirje » kirje, mille pealdiseks on autori(te) nimi (nimed)

autorikogumik » kogumik ühe autori teoseid

autorikorrektuur » autori enda loetud korrektuur

autorimärgis » raamatute paigutamisel tarvitatav tähis (osa kohaviidast)

autorinimi » nimi (perekonnanimi, pseudonüüm), mille all on autori teosed ilmunud

autoriparandus » autori enda tehtud parandus tekstis

autoripealdis » pealdis, milleks on individuaal- v kollektiivautori nimi

autoripoogen » käsikirja v trükitud teose mahu mõõtühik autori, tõlkija, toimetaja jt töö arvestamiseks: 40000 täheruumi v 700 rida luuleteksti v 3000 cm² illustratsioone

autoriregister » autorinimede register (kogu)teose, bibliograafia vms lõpus v bibliograafiaandmebaasis

autorisari » ühe autori teoseist koosnev sari

autoriseeritud tõlge » autori heakskiidetud tõlge

autoriseeritud töökoht » arvutiterminal, mis on mõeldud juurdepääsupiirangutega e-teavikute (näiteks litsentseeritud ajakirjad, digitaalsed säilituseksemplarid) kohalkasutuseks ja mida kasutades on tehniliste ja füüsiliste vahenditega välistatud nende teavikute üldsusele kättesaadavaks tegemine ning kopeerimine igal kujul (salvestamine, printimine)

autoriseeritud väljaanne » autori heakskiidetud väljaanne

autoritasu » teose autorile makstav seadusjärgne tasu

autorite kollektiiv » mitu isikut, kes ühiselt autoritena on kirjutanud teose

autoritunnistus » leiutaja autorsust tõendav dokument

autoritõlge » autori enda tehtud tõlge oma teosest

autoriõigus » autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum,mis annab autorile ainuõiguse ja kontrolli oma teose kasutamise ja käsutamise üle; tsiviilõiguse osa, mis reeglistab kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste loomisel ja kasutamisel tekkinud tsiviilõiguslikke suhteid

autoriõiguse kaitse » riigi poolt loodud reeglite kogum, mis tagab autorile võõrandamatu õiguse oma loomingule

autoriõiguse kehtivusaeg » ajavahemik, millal teosele kehtib autoriõigus

autoriõiguse kestus » ajavahemik, millal teosele kehtib autoriõigus

autoriõiguse omaja » isik, kellele kuuluvad autori varalised õigused

autoriõiguse rikkumine » autoriõigusega kaitstud teose kasutamine (sh reprodutseerimine, tõlkimine, töötlemine, eksponeerimine, avalik esitamine, levitamine) ilma õiguste omajate nõusolekuta või vastuolus kasutusõiguse ulatusega

autoriõiguse seadus » seadus, mis käsitleb autorite õigusi nende loomingule

autoriõiguse tekkemoment » autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud(avaldatud, üldsusele suunatud) teostele hetkel, mil teos on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja kopeerimist või fikseerimist võimaldavas vormis

autoriõiguse valdaja » isik, kellele kuuluvad autori varalised õigused

autorsus » mingi teose autoriks olemine

autotüüp » läbi rastri pildistamisel saadud negatiivi kopeerimisel valmistatud klišee, mille trükielemendid koosnevad erisuguse suurusega punktidest

autotüüpia » kõrgtrükis rakendatav toonoriginaalidest (nt fotodest) klišeede valmistamise menetlus; ka sel teel valmistatud tõmmis

auvis » kuulmis- ja nägemismeelega spetsiaalseadmete abil tajutav info mingil kandjal

auvis » teavik, milles valdava osa moodustavad heli ja/või pilt ning mida saab vaadata ja/või kuulata eriseadmetega

MÄRKUS 1. Kohandus standardist ISO 5127:2001.

MÄRKUS 2. Siia kuuluvad: 1) audioteavikud (heliplaadid: vinüül- ja laserplaadid, helilindid, helikassetid, heli-CD-d, DVD-d, heli- ehk audiofailid); 2) visuaalteavikud (diapositiivid, diafilmid, lüümikud); 3) kombineeritud auvised (helifilmid, videosalvestised, arvutimängud).

MÄRKUS 3. Siia ei kuulu mikrovormid.

et: EVS-ISO 2789:2014
en: EVS-ISO 2789:2014
fr: ISO 2789:2013, https://www.iso.org
de: ISO 2789:2003, http://www.din-term.din.de

auvisekogu

avaandmed » kõigile vabalt kasutamiseks antud masinloetavas formaadis andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad piirangud, nt avatud teadusandmed

avakogu » lugejaile vahetu juurdepääsu ja kasutamisvõimalustega kogu

avakogujuht » lugejale mõeldud juhend, mis aitab orienteeruda avakogudes

avakuva » programmi v operatsioonisüsteemi käivitamisel nähtav kuva

avaldama » teost üldsusele kättesaadavaks tegema

avalik elektronkataloog » avalikuks kasutuseks (raamatukogus v Interneti kaudu) mõeldud raamatukogu elektronkataloog; sageli integreeritud raamatukogusüsteemi osa

avalik Interneti-punkt » paik, kus kõigil soovijatel on pääs arvuti juurde ning õigus kasutada Interneti-teenuseid (veeb, elektronpost)

avalik kataloog » avalikuks kasutuseks (raamatukogus v Interneti kaudu) mõeldud raamatukogu elektronkataloog; sageli integreeritud raamatukogusüsteemi osa

avalik kiri » publitsistlik esinemine ajalehes, ajakirjas vm, et selle kaudu juhtida üldsuse tähelepanu millelegi ja väljendada oma seisukohta selle kohta

avalik raamatukogu » tasuta üldkasutatav universaalse koguga raamatukogu

avalik teave » mistahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites

[Avaliku teabe seadus]

avama » kataloogi, dokumendi vm andmefaili sisu aknas nähtavaks tegema

avariiulid » lugejatele vahetu juurdepääsu ja kasutamisvõimalusega riiulid

avariiulikasutus » raamatukogu ruumides kasutatud teavikud, mille kasutaja on avariiulilt võtnud

MÄRKUS. Avariiulikasutus hõlmab riiulite juures teavikute lehitsemist nende sisuga tutvumiseks, kuid ei hõlma kõigest veerisepealkirjade või seljatiitlite lugemist materjali valikuks.

et: EVS-ISO 2789:2014
en: EVS-ISO 2789:2014
fr: ISO 2789:2013, https://www.iso.org
de: ISO 2789:2003, http://www.din-term.din.de

avariiulisüsteem » teavikute avariiulitele paigutamise ja vastava teeninduse viis

avatekst » krüpteerimata tekst v andmed

avatud hoidla » hoidla, mis on kasutajatele avatud

MÄRKUS. Antonüüm: kinnine hoidla.

[ALLIKAS: ISO/TR 11219:2012, määratlus 3.54]

et: EVS-ISO 2789:2014
en: EVS-ISO 2789:2014
fr: ISO 2789:2013, https://www.iso.org

avatud juurdepääs » piiramatu juurdepääs teabele, teavikutele või infoteenindusele

[ALLIKAS: ISO 5127:2001, määratlus 5.2.11]

MÄRKUS. Kitsamas mõttes tähendab see, et teave tehakse Interneti kaudu vabalt kättesaadavaks.

[EVS-ISO 2789:2014; EVS-ISO 16439:2016]

en: EVS-ISO 2789:2014
fr: ISO 2789:2013, https://www.iso.org

avatud juurdepääsuga digihoidla » digitaalne arhiiv, mis on loodud ja mida hallatakse, et tagada kõigile vaba juurdepääs teabele

MÄRKUS 1. Tavaliselt haldab arhiivi kõrgharidus- või uurimisasutus uurimis- ja teadustöö hõlbustamiseks.

MÄRKUS 2. Arhiiv võib sisaldada ka selliseid materjale, millele on juurdepääs vähemalt mingil perioodil piiratud.

et: EVS-ISO 2789:2014
en: EVS-ISO 2789:2014
fr: ISO 2789:2013, https://www.iso.org

 

Autoriõigus   Eesti Rahvusraamatukogu   2016